16 november, 2022


Pilt
EIT Raw Materials
Anna Vanderbruggen, Euroopa grafiidi ringlussevõtu superkangelane
Prantsuse teadlane Anna Vanderbruggen, kelle Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) RawMaterials nimetas, on saanud prestiižse EIT Change Awardi oma teedrajava töö eest grafiidi ringlussevõtu alal. Tema lahendus võimaldab Euroopa ringlussevõtjatel taaskasutada tonnide kaupa grafiiti, mida vajatakse liitiumioonakude jaoks, et kasutada taastuvenergia tehnoloogiaid kogu kontinendil.

Enamasti leiad Anna Vanderbruggeni oma teaduslaborist, kus ta töötab reeturliku musta massiga, mis on osa tema revolutsioonilisest grafiidi taaskasutamise meetodist (must mass on kobaltist, niklist, liitiumist ja grafiidist koosnev räpane segu, mis jääb taaskasutamise käigus üle).

See ei pruugi tunduda tavalise superkangelase tööga. Kuid tagasihoidlik prantsuse geoloog on teeninud patareide ringlussevõtu maailmas superkangelase staatuse. Sest esmakordselt võimaldab ta taaskasutajatel mitte ainult väärtuslikke metalle kasutatud patareidest tagasi saada, vaid ka grafiiti taaskasutada. Tehnoloogiat saab rakendada otse ringlussevõtu käigus. See muudab protsessi jätkusuutlikumaks ja tähendab ka seda, et protsessi lõpus on kaks väärtuslikku toodet. Ringlussevõtjad saavad nii metallipulbri kui ka grafiidipulbri - mitte ainult ühe.

See on väga positiivne nii keskkonnale kui ka Euroopa sõltumatuse jaoks grafiidiga varustamisel. Grafiit on kriitilise tähtsusega tooraine, mis on nimetatud Euroopa Komisjoni loetelus kriitiliste toorainete loetelus. Need on toorained, mis on Euroopa majanduse ja keskkonnahoidliku ülemineku jaoks hädavajalikud.

Anna meetod vähendab süsinikdioksiidi jalajälge, mis on seotud grafiidi kaevandamise ja puhastamisega, mida praegu tehakse Hiinas Euroopasse eksportimiseks. Vanadest patareidest pärineva ringlussevõetud grafiidi kasutamine sel viisil säästab tohutult CO2, sest vajadus kaevandamise ja intensiivse puhastamise järele jääb ära.

Miks on grafiidi ringlussevõtt nii oluline?

Liitiumioonakud koosnevad paljudest erinevatest väärtuslikest materjalidest. Näiteks üks elektriautoaku koosneb umbes 6 kg liitiumist, 30 kg koobalti ja 100 kg grafiidist. Praegune liitiumioonakude ringlussevõtu tehnoloogia tähendab aga seda, et grafiit kas põletatakse või satub prügilasse. Seega kaotavad ringlussevõtjad ja Euroopa tarbijad selle liitiumioonakude olulise koostisosa. Need akud omakorda annavad energiat kõigele alates nutitelefonidest kuni elektriautodeni. Anna lahendus võimaldab Euroopal hankida osa kvaliteetsest anoodigraafiidist, mida on vaja liitiumioonakude jaoks Euroopas - vanadest akudest! Tema meetod võib kaotada osa praegusest nõudlusest grafiidi kaevandamise ja intensiivse puhastamise järele. Protsessid, mida praegu teostatakse Hiinas. Praegu on ühe tonni anoodigrafiidi tootmiseks vaja kaks kuni kolm tonni kaevandatud grafiiti. Selle eest tuleb maksta kõrget hinda: 8000-20 000 dollarit ühe tonni grafiidi kohta. Lisaks sellele põhjustavad need protsessid planeedil suuri süsinikdioksiidi heitkoguseid.

Lugege kogu intervjuu siit.