Suurtest korporatsioonidest kuni väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni (VKEd) moodustavad intellektuaalomandi varad äärmiselt olulise osa iga organisatsiooni koguväärtusest. See kehtib mitte ainult siis, kui intellektuaalomandi õigusi müüakse ja ostetakse, vaid ka siis, kui neid kasutatakse litsentseerimise ja frantsiisimise kaudu.
Intellektuaalomandi hindamise tähtsus
Intellektuaalomandi hindamise eesmärk on määrata kindlaks selliste intellektuaalomandi varade nagu kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, patendid ja autoriõigused rahaline väärtus ning hinnata, kui suur on ettevõtte konkurentsieelis teiste ettevõtjate ees. Üks suurimaid probleeme VKEde jaoks on see, kuidas määrata oma intellektuaalomandi väärtust: kui mõned intellektuaalomandi õigused toovad otsest tulu (näiteks litsentsitud kaubamärgid), siis teised (näiteks ärisaladused) on väärtuslikud ainult kui negatiivne õigus, mis takistab teistel keelata omaniku äritegevust. Üldiselt on igal intellektuaalomandiõigusel väärtus, sest see hoiab ära võimalikud konkurendid. Seda on siiski raske hinnata iga ettevõtte puhul. Veelgi raskem on see VKEde jaoks, kellel ei ole regulaarseid intellektuaalomandi auditeid või muid väljakujunenud protsesse ning kes ei pruugi olla teadlikud oma intellektuaalomandi õigustest, näiteks registreerimata õigustest, nagu autoriõigused.
Laiem pilt
Et panna asju õigesse perspektiivi, siis üle 355 miljardi USA dollari suuruse väärtusega peetakse Apple'i 2022. aastal maailma kõige väärtuslikumaks kaubamärgiks, samas kui TikTok'i peetakse maailma kõige kiiremini kasvavaks kaubamärgiks. 2022. aastal jääb tehnoloogia tervikuna kõige väärtuslikumaks tööstusharuks, samas kui farmaatsiasektorit peetakse kõige kiiremini kasvavaks tööstusharuks tänu COVID-19 vaktsiinide arendamisele kogu 2020. aasta lõpus ja kogu 2021. aastal.
EUIPO koostöös Euroopa Patendiametiga läbi viidud hiljutisest uuringust selgub, et intellektuaalomandi õiguste omamine muudab reaalselt iga organisatsiooni suuruse, tulemuslikkuse ja töötajate heaolu. Immateriaalseid varasid omavad ettevõtted on tavaliselt suuremad (mõõdetuna töötajate arvu järgi), nende tulu töötaja kohta on keskmiselt 20 % suurem ja nad maksavad keskmiselt 19 % kõrgemat palka võrreldes ettevõtetega, kellel ei ole kaitstud intellektuaalomandit. Sama uuring näitab ka, et kõige tugevam mõju on seotud patentide omamisega (53 %), millele järgnevad disainilahendused (30 %) ja kaubamärgid (17 %).
Kuigi intellektuaalomandi hindamist saab teha mitmel viisil, on intellektuaalomandi varade rahalise väärtuse kindlaksmääramine ja nende kaitsmiseks vajalike meetmete võtmine oluline iga organisatsiooni elu mitmetel otsustavatel hetkedel, sealhulgas siis, kui:
- investorite ja partnerite ligimeelitamine ning üldisemalt ärivõimaluste leidmine (näiteks ülikoolide teadustöö / spin-off'ide kontekstis);
- litsentsimis- ja frantsiisialgatuste tegemisel;
- vaidluste lahendamine konkurentide ja muude kolmandate isikutega, kes on võinud põhjendamatult ära kasutada ettevõtte enda intellektuaalomandit, näiteks logo, leiutist või disaini.
Intellektuaalomandi hindamine on oluline ka siis, kui ettevõte või üksikisik püüab oma tegevuse rahastamist tagada: näiteks David Bowie sai oma muusikast saadavate tulevaste autoritasude alusel 55 miljonit USA dollarit.
Intellektuaalomandi teadlikkuse tähtsus VKEde jaoks
Arvestades intellektuaalomandi tähtsust iga organisatsiooni jaoks, on väga oluline tõsta teadlikkust selle väärtusest ettevõtete seas, kellel on vähem sisemisi ressursse kui suurematel ettevõtetel, eelkõige VKEdel. See kehtib ka selle kohta, et VKEd, kus töötab umbes 100 miljonit inimest, moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtetest ja annavad üle poole ELi SKPst.
Arvestades institutsioonilisi jõupingutusi õiglase ja konkurentsivõimelise digitaalse majanduse loomiseks ELis, muutub immateriaalse vara tähtsus VKEde jaoks tõenäoliselt veelgi suuremaks, sest tänapäeval müüvad paljud oma kaupu internetis ja nende turud ulatuvad väljapoole ELi piire. VKEd vajavad toetust oma intellektuaalomandi kaitsmiseks, et seda saaks kaitsta ja rakendada ka väljaspool ELi. E-kaubanduse platvormid on siinkohal võtmetähtsusega osalejad ja nende mõju suureneb COVID-19 pandeemia jätkuva mõju tõttu.
[Artikli on kirjutanud Eleonora Rosati ja see on avaldatud Alicante News'i veebruarinumbris].