Intellektuaalomand on kõikjal meie ümber. Kuid kuidas reageerivad kodanikud üha enam digitaalses ja omavahel seotud maailmas sellele? Mil määral ja millisel kujul austatakse intellektuaalomandi õigusi? EUIPO jälgib seda korrapäraselt avaldatud laiaulatusliku ja põhjaliku uuringu abil, mis annab tervikliku pildi sellest, kuidas kodanikud tajuvad intellektuaalomandi õigusi ELis.
2020. aasta uuring
25 636 intervjuud viidi läbi 15-aastaste ja vanemate ELi elanikega. Küsimustik oli suures osas sarnane eelmisele, 2017. aastal läbi viidud uuringule, et tulemused oleksid võrreldavad. Küsimustikku integreeriti muudatusi, et uurida täiendavalt tajumise ja käitumise vahelisi seoseid.
Üldised arusaamad:
- Mida rohkem inimesed mõistavad intellektuaalomandit (subjektiivne arusaam), seda väiksem on tõenäosus, et nad seda rikuvad.
- 100%-line kasv (10%-lt 2017. aastal 20%-le 2020. aastal) nende seas, kes arvavad, et intellektuaalomand toob kasu kunstnikele ja loojatele jt.
- Intellektuaalomandi rikkumiste vähenemine - 7%-lt 2017. aastal 5%-le 2020. aastal võltsingute tahtliku ostmise puhul ja 10%-lt 2017. aastal 8%-le 2020. aastal tahtliku piraatluse puhul.
- Noored ostavad suurema tõenäosusega võltsitud kaupu ja/või pääsevad ligi piraatmaterjalidele. Samuti on nad kõikidest uuritud rühmadest kõige aktiivsemad internetikasutajad.
Võltsingud:
- Väheneb 1% võrra 10%-lt 2017. aastal 9%-ni 2020. aastal nende seas, keda eksitati võltsitud kaupade ostmiseks.
- Nende osakaalu suurenemine, kes kahtlesid, kas nende ostetud toode on originaal või mitte (33%-lt 2017. aastal 37%-le 2020. aastal).
- Nende osakaalu suurenemine 12%-lt 2017. aastal 17%-le 2020. aastal, kes arvavad, et võltsitud toodete ostmine võib kahjustada nende mainet.
Piraatlus:
- Inimesed on rohkem valmis sisu eest maksma, kasv 69% võrreldes eelmise uuringuga (25%-lt 2017. aastal 42%-le 2020. aastal).
- Inimesed uurivad rohkem, kas veebisaidid pakuvad seaduslikku sisu või mitte (14%-lt 2017. aastal 20%-le 2020. aastal).
Uuringu kohta
Uuring viidi läbi 27 ELi liikmesriigis ajavahemikul 1. juunist kuni 6. juulini 2020. Sihtrühma kuulusid kõik 15-aastased ja vanemad elanikud. Kokku viidi kõigis 27 riigis läbi 25 636 intervjuud. Vähemalt 1 000 intervjuud viidi läbi 24 riigis 27-st küsitletud riigist. Küprosel, Luksemburgis ja Maltal küsitleti vähemalt 500 vastajat.
täielikku aruannet saab lugeda siin.