Kui te mõtlete Perpignanile (Prantsusmaa), pöörduvad teie mõtted kohe selle uimastavate ehete juurde, mis on väljakujunenud tipptaseme traditsiooni tulemus. Samamoodi, kui te lähete Solingenisse (Saksamaa) ja näete kohalikes poodides kuulsaid söögiriistu, mõistate peagi, et need esemed kehastavad sajandite pikkust käsitööoskust.
Mida te ehk ei tea, on see, et nagu teisedki käsitöö- ja tööstustooted, on nii Garnet de Perpignan (ehted) kui ka Schneidwaren aus Solingen (söögiriistad) kaitstud kui geograafilised tähised („GI").
Geograafilised tähised on intellektuaalomandi (intellektuaalomandi) eriliik, mis kaitseb toodete nimetusi, millel on konkreetne geograafiline päritolu ja millel on päritolukohast tulenevalt teatav maine või omadused. Geograafilise tähisega kaitstud nimetuse kasutamine on reserveeritud selle piirkonna tootjatele, kes valmistavad teatavat toodet vastavalt kindlaksmääratud eeskirjadele ja standarditele. See tähendab näiteks, et väljaspool Perpignani piirkonda asuv granaatide tootja ei saa oma toodete puhul kasutada nimetust „Garnet de Perpignan". Tõenäoliselt ei toodeta selliseid tooteid mitte ainult Perpignanis, vaid neid valmistatakse ka Perpignani ehtekunstnike poolt järgitavatest eeskirjadest erinevalt.
Kuidas käsitöö- ja tööstustooted on täna kaitstud geograafilise tähisena
Euroopas keskendus geograafiliste tähiste kaitse algselt põllumajandustoodetele, sealhulgas toidule, veinidele ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Euroopa Liidus („EL") on laiaulatuslikud õigusaktid, mis käsitlevad põllumajandustoodete ja toiduainete, veinide ja piiritusjookide kaitset. Sellised nimed nagu Hånnlamb (Rootsi Gotlandi piirkonna lambaliha) ja Beurre d'Ardenne (Belgia Ardennidest pärit või) on näited registreeritud põllumajanduslikest geograafilistest tähistest ELis.
Mida juhtub aga siis, kui kaitstavad nimed on käsitöö- ja tööstustoodete nimed? Praegu võib selliste toodete nagu noad ja söögiriistad, ehted, mööbel, portselan ja keraamika ning pitsid olla kaitstud geograafiliste tähistena kõigis ELi liikmesriikides vastavalt siseriiklikule õigusele.
Kui kohus kuulsalt keeldus Laguiole'i linnale õiguse andmisest, et takistada „LAGUIOLE" registreerimist kaubamärgina, võttis Prantsusmaa 2014. aastal vastu seaduse, mis võimaldab käsitöö- ja tööstustoodete kaitset riikliku intellektuaalomandi ameti (INPI) hallatava akrediteerimismenetluse kaudu. Selle seaduse tulemusel on Prantsusmaal juba registreeritud mitmeid käsitöö- ja tööstuslike geograafiliste tähiste tähiseid, millest esimesed olid Siège de Liffol (toolid, registreeritud 2016. aastal), Granit de Bretagne (graniit, registreeritud 2017. aastal) ja Limoges Porcelain (portselan, samuti registreeritud 2017. aastal).
Mida toimub ELis?
Kui teistel riikidel on olemas Prantsusmaa omaga sarnased süsteemid, erineb olemasolev kaitse ELis märkimisväärselt ning praegu puudub õigusraamistik, mis kaitseks konkreetselt käsitöö- ja tööstuslike geograafiliste tähiste kaitset ELi tasandil.
Alates 2011. aastast on Euroopa Komisjon kaalunud võimalust laiendada geograafiliste tähiste kaitset nii, et see hõlmaks nii põllumajandus-, käsitöö- kui ka tööstustooteid. Arutelu ELi käsitöö- ja tööstuslike geograafiliste tähiste süsteemi üle on viimastel aastatel intensiivistunud. Seda ka seetõttu, et geograafilised tähised ei ole lihtsalt „õigused". Need on vahendid, mis tagavad kohaliku tootmise majandusliku elujõulisuse. Need õigused tugevdavad ka sidemeid toote ja muude kohalike tegevuste vahel, näiteks kultuuritegevuse, turismi ja kunsti edendamine.
2020. aastal näitas Euroopa Komisjoni tellitud uuring, et käsitöö- ja tööstuslike geograafiliste tähiste kaitse oleks üldiselt kasulik nii tarbijatele kui ka tootjatele, toetades samas ka piirkondlikku arengut. On selge, et geograafilised tähised võivad toetada jätkusuutlikkuse eesmärke ja aidata kaasa kultuuripärandi edasisele kaitsmisele. Selles mõttes võiksid nad aidata kaasa ka ringmajanduse eesmärkide seadmisele, mis on mitmete ELi poliitikavaldkondade keskmes.
Tuleviku tulevik
Küsitlused näitavad, et ka COVID-19 pandeemia tulemusel on tarbijad Euroopas üha enam huvitatud jätkusuutlikkusest ja keskkonnahoidlikumate valikute tegemise ning kohalike ettevõtete toetamise tähtsusest. Käsitöö- ja tööstuslike geograafiliste tähiste kaitsmine võib mängida oma osa selles kõiges. Lisaks sellele võivad ELi eri riikide erinevad lähenemisviisid tekitada hõõrdumisi ELi siseturu toimimises. Mõlemad aspektid võivad toetada veelgi intensiivsemat arutelu ELi raamistiku kehtestamise üle, et kaitsta geograafiliste tähistena mitte ainult põllumajandustooteid, vaid ka käsitöö- ja tööstustooteid.
Euroopa Komisjon teatas 2020. aastal, et ta võib teha ettepaneku õigusakti kohta, et kehtestada kogu ELi hõlmav süsteem geograafiliselt seotud käsitöö- ja tööstustoodete kaitseks. Hiljuti esitati õigusloome ettepanek.
Kuidas siis käsitöö- ja tööstustoodete tulevik välja näeb? Tõenäoliselt kaasatakse ELi rohkem ja luuakse konkreetne õigusraamistik nende kaitsmiseks geograafiliste tähistena ELi tasandil. Jääge kursis!
Eleonora Rosati on Itaalia jurist, kellel on kogemusi autoriõiguse, kaubamärkide, moe- ja internetiõiguse valdkonnas. Dr Eleonora Rosati on intellektuaalomandiõiguse korraline professor, intellektuaalomandi ja turuõiguse instituudi (IFIM) direktor ning Stockholmi ülikooli Euroopa intellektuaalomandiõiguse magistriõppe kaasdirektor. Ta on ka Bird & Bird'i õigusnõunik ning mitmete intellektuaalomandi küsimusi käsitlevate artiklite ja raamatute autor.
See artikkel ilmus esmakordselt Alicante News septembrikuu numbris.
Se on avaldatud Alicante News.