Ühtse turu 30. aastapäeva puhul on siiski oluline meeles pidada, et see ei olnud alati nii. Enne ühtset turgu pidid ettevõtjad, disainerid ja uuendajad tegelema Euroopas killustatud ja ebaühtlase intellektuaalomandi õiguste süsteemiga, kus ei olnud erilist kindlust, et nende ühes liikmesriigis registreeritud intellektuaalomandi õigusi aktsepteeritakse ka teises liikmesriigis.
Tagasivaade
Ühtne turg loodi 1. jaanuaril 1993 pärast seda, kui1987. aastalallkirjastati ühtne akt ja 7. veebruaril 1992 Maastrichti leping. See kõrvaldas edukalt tõkked kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali liikumiselt, pakkudes samal ajal lugematuid võimalusi miljonitele ettevõtetele ja tarbijatele Euroopas. Intellektuaalomandi tähtsus selles protsessis oli selge juba siis, kui ühtse turu ideed sõnastati. 1985. aasta valges raamatus „Siseturu väljakujundamine" väideti, et erinevused intellektuaalomandi õiguses mõjutavad otseselt ja negatiivselt ühendusesisest kaubandust ning „ettevõtete võimet käsitleda ühisturgu kui oma majandustegevuse ühtset keskkonda".
Dokumendis toodi esile esimene vajalik samm, et saavutada otsus ühenduse kaubamärgi kohta ja ettepanek liikmesriikide kaubamärgiseaduste lähendamiseks. Valges raamatus nähti ette märkimisväärseid eeliseid, mis tuleneksid nendest ettepanekutest: Euroopa ettevõtetele avaneksid uued turud, kuna neil oleks võimalik saada üheainsa taotlusega üks kõiki liikmesriike hõlmav kaubamärk. Selle protsessi vajalik osa: Euroopa Komisjoni ettepanek uue „ühenduse kaubamärgiameti" loomise kohta.
Euroopa ettevõtted peavad veel mõned aastad ootama, kuni ettepanek realiseerub. Aasta pärast ühtse turu loomist sündis aga 1994. aastal Hispaanias Alicantes asuv EUIPO. Meie nimi oli tollal Siseturu Ühtlustamise Amet.
EUIPO - ühtse turu edulugu
Ühtse turu näide on EUIPO lugu ja need arvukad eelised, mida selle loomine on ELi ettevõtetele toonud. Tagades, et intellektuaalomandi (nt kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja patendid) loojad ja omanikud saavad oma loomingut kaitsta ja sellest kasu saada kogu ELis, on intellektuaalomandi süsteem mänginud olulist rolli ühtse turu loomisel. EUIPO, ELi kaubamärk (EUTM) ja ühenduse registreeritud disainilahendus (RCD) on selle edu parimad näited; nad täidavad algset visiooni kõrvaldada tõkked ettevõtjate jaoks, võimaldades neil registreerida oma intellektuaalomandit kogu ELis ühe taotlusega. Praegu registreerime igal aastal umbes 150 000 kaubamärki ja üle 80 000 disainilahenduse.
Lisaks sellele vähendab liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste üha suurem ühtlustamine segadust, suurendab kindlustunnet ja lihtsustab ettevõtete arengut ELis. EUIPO on olnud selle ühtlustamisprotsessi lahutamatu osa, aidates luua ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused, soodustades innovatsiooni ja lisades intellektuaalomandi väärtust ettevõtjatele ja kodanikele Euroopas ja väljaspool seda.
Need jõupingutused on esile toodud äsja avaldatud dokumendis 2023. Ühtse turu aastaaruanne. Selles rõhutab Euroopa Komisjon intellektuaalomandi õigusi kui üht hästi toimiva ühtse turu peamist vahendit ning kiidab EUIPO rolli intellektuaalomandi kaitsmisel selle 30 tegutsemisaasta jooksul. 1. juunil 2023 algav laiaulatuslik jõupingutus ühtse patendisüsteemi loomiseks tugevdab veelgi ühtset turgu, pakkudes Euroopa uuendajatele uut vahendit oma intellektuaalomandi kaitsmiseks. Kuna kaitse on ühtne kõigis osalevates riikides, annab see uuendajatele tohutu kulueelise ja vähendab halduskoormust. Kuigi EUIPO ei ole otseselt seotud ühtse patendisüsteemi loomisega, näitab see, et kogu ELis on pidevalt vaja intellektuaalomandi õigusakte veelgi ühtlustada.
Lugege kogu artiklit siit.